Öö tänaval on üllatust välistavalt kärarikas. Kell 5 kostab tänavalt ridamisi Buen Caminosid, mida hüüavad kohalikud hilised peolised teele asuvatele varastele palveränduritele. Meie toakesse (4 nari) saabus viimane inimene vist kell 2 öösel – linnamelu on noorematele inimestele peibutus!). Kas seetõttu, aga olen meie toas esimene ärkaja, kell on 7:20.
Kell 8 asume teele, õhtusest pesust niisked sokid kotti kaunistamas. 
Tänavad on nüüd vaiksed, väga vaiksed, vaid seljakotiga kujud liiguvad katedraali eest möödudes ühes suunas nagu vaimud – Santiago de Compostela poole. On hämar, kohtame ainukest (maani) seelikus rändurit Sharonit, väga stiilne naine, kadestamisväärt. Teeme kiired kohvid ühes kenas kohvikus ja Kristiina esimene päev ning esimene kilomeeter on alanud – take-away kohvitopsiga näpus. 
Camino Primitivo tee ristumiskoht Camino Frances-ga.
Tank-inkassoauto!
Prantslastest abielupaar, naise jalg ei kannata toestuseta käia, ent seljakoti edasisaatmist transporditeenusega ta ei tunnista mitte.
Traditsioonilised maa-alused majakesed, kus temperatuur püsib ühtlaselt jahe.
On aeg hommikusöögiks, enne veel natuke lobisemist Caminot ratastel tegeva Brasiilia naiskambaga.
Teelisi saadavad ikka ja jälle erinevad palverändurikujud, kepi ja veepaunaga (liik kõrvitsat ennemuiste, milles vett kaasas kanti).
Ja veel kohalikest traditsioonidest: tee kõrval kaevab maad mees puukingades, mis on praktilised, kui pead labidaservale astuma ja see kõvasse pinnasesse peab minema.
Kohalikud koolilapsed on päevasel matkal ja jagavad heal meelel oma lippu minuga.
Pole palju jäänud, mis 🙂 kui uskuda kõike, mida näidatakse.
Era-albergue Santa Ana oli esimene, mis teele jäi. Õhtusöögi tooraine tõime kohalikust poekeset ja valmistasime albergue köögis oma väikeste valgete käekestega. Prantsuse paar jõudis samuti siia ja kuuldes, et olen Eestist, ütlesid nad, et on minust kuulnud, kanadalanna Helene oli minust vaid häid sõnu pajatanud. Niiviisi võib “kuulsus” sinust elada Caminol oma elu 😀
the driimer püüab selgustele jõuda... 
Kas 19 päevaga lõppes rännak ära või on läks ikkagist edas? Väga huvitav blogi on ja meeleldi loeks edasi, mis juhtus.
Oi, Priit! Ikka läks edasi, Finisterrani välja. Ja siis tuli veel Camino Portugues, Camino del Norte ja Camino Primitivo…. ja siis oligi korraga nii palju elausi, et ei jaksanud neid enam kirja panna. Ehk kunagi ikka….