Meelespidamiseks: Me vajame üksteist, et jagada elu ja surma saladusi. Et anda sisu oma rõõmudele ja muredele. Et aidata endid me teekonnal. Ja et meelde tuletada, et me kõik oleme üks (autor teadmata).
Kes teab, see teab. Tegemist EI OLE lihtsalt lihtsa persooniga.
Kaksik? mhmhhh, muuseas ka seda. Kord öösse armunud, siis päevahoolik.
Aega ei ole olemas, nad on selle väljamõelnud, et inimesi ajaraamidesse suruda ja orjastada. Nagu ka piibli ja usundid.
Ja raha.
Aegajalt võtan oma marssalikepikese ja seljakoti ja lähen jälle, et teada saada ….
…mis on metsa taga…. mäe taga…. mere taga …. minu taga … siis tulen ma tagasi. Jälle.
NB! hinged tahavad toitmist
Natuke vist tean… ja see teeb minust ühe õnneliku persooni.
Pingback: 2010 in review | the driimer püüab selgustele jõuda…